Work hard, play harder!

Raske on aega leida selle blogi jaoks, kuid ma üritan toimunut siiski meenutada
Teisipäev. Varajane hommikutund. Kella 5e tee tagurpidi. Jah, see on minu esimene tööpäev Ozzis. 50 km autosõitu ning kohal me olimegi hiigelsuures oliivifarmis. Meie supervisoriteks olid Adam ja Matt, muhedad ning sõbralikud tüübid. Imre oli seal nendega varem ka koos töödanud. Esimesel päeval oli meie töö ülesandeks joogikõrsi mulda panna:D Järgmisel päeval oli töö veidi füüsilisem, tassisime autoga suuri palke nende kõrte juurde. 6 kuud "lillegi liigutanule" oli see korraliku jõusaali trenni eest. Suveks saledaks. Ahjaa, mina tulin ju otse talvest sügisesse. Hoiame
pöialt, et siis järgmiseks suveks. Igatahes jäädi meie tööga vist rahule, sest õhtul toodi meile tänutäheks kast õlle ning paar pakki veini. 2 päeva töö eest sain raha ka - 5000 kr.

Kui reede pärale jõudis, olid poisid juba varakult üleval, et nädalavahetuseks tagasi Perthi minna, kus meid kõik kindlasti juba taga igatsesid:) Loomulikult maandusime vanas heas koduses Beatty Lodges, kus ootasid meid samad vanad tuttavad näod. Reede õhtul kutsusid tüdrukud meid ühele teemapeole. Kuna aega riietuse leidmiseks oli pool tundi, siis väga originaalset midagi välja ei mõelnud.
No worries, hiljem selgus, et dresscode'st pidasid vähesed kinni. Pidu oli tore vahva änksa ning magama sai varajastel hommikutundidel.


Laupäeval võtsime plaaniks, eestlaste Maidu ja Kadiga, Red Bull Airshow'd vaatama minna. Hingehinda pileti eest ei raatsinud maksta, vaatasime showd jõe vastas kaldalt. Ei midagi huvitavat, mõned pildid ja ära sealt tulimegi.


Õhtul kiire bottleshopi külastus ning seadsime sammud järgmisele peole. Nimelt hosteli üks "püsielanikkest" üüris endale maja ning kutsus lahkesti sinna kõiki soolaleivapeole. Pärast pidu suundusime loomulikult mäkki ning seejärel hosteli ette tähtsaid maailmaasju arutama. Näiteks sain ma tunduvalt targemaks, miks on Saudi meestel lubatud omada 4ja naist ning mis juhtub siis kui Saudi naine petab
oma meest teise naisega?!

Itaalia-Saudi-Scotland-Est

Pühapäeval jõudsime järeldusele, et Imre dziip on meie jaoks liigne luksus ning tillipikendus. Oleks vaja sellist tagasihoidlikku õkonoomset väikeautot. Lõunaks oligi auto vahetatud!

vanakooli S-klass

Esmaspäeval hüppasime korraks rannast läbi ning asusimegi tagasiteele Gingin'i. Taaskord seda puhkust ja rahu nautima:)Muud suurt siin teha ei ole kui süüa, filme vaadata ning pinksi mängida. Seda viimast me tihedalt harjutanud olemegi.
Teisipäeval käisime autoga veidi liivadüünides hullamas ning tutvusime ümbruskonnaga. Kolmapäevast peame aga uue elukoha paariks päevaks leidma, sest siia kolivad mingid kooliõpilased ning meid siia selleks ajaks millegi pärast ei taheta:)

Taastusravikeskus

Kolmapäev oli selleks korraks meie viimane õhtu Perthis. Väikene pidu lahkumise puhul hosteli rahvaga, mis lõppes kell 3 öösel mäki ees, koos hilise õhtusöögiga.
Hommikul kenasti kell 8 üles, väike kohvi ning krõpsud piimaga ning alustasime 100 km trippi kohta nimega Gingin. Tee peal õnnestus mul ära näha ka esimene känguru, kes magas nii armsalt teepervel. Vist oli varajases talveunes, sest tundus, et oli seal juba päris kaua lebanud.
Loomulikult lootsime me siit veidikeseks tööd leida, kuid jõudes hosteli, kus peale meie oli veel vaid 1 inimene, siis paistis see suht lootusetu soov.20 daala öö eest muidugi hea hind ning checkisime ennast siia in'i.

meie uus kodu

Lähim pood 25 km,meri 50 km...raske oli harjuda sellise vaikusega just linnamelust tulnutele. Siiski pidasime otstarbekaks siia jääda, et veidi tagasi ennast tõmmata ning raha säästa. Neljapäeva lõunast läksime ka ümberkaudsega tutvuma. Imre arvates oli hea mõte, et mina sõidaksin. Polnud hullu, sain valel tee poolel sõitmisega hakkama, harjutamise asi. Käisime ka mere ääres, kohas nimega Guilderton.



Seal sain ka auto proovile panna liivarajal, esimesed katsetused offroadi minu jaoks.

Täna, laupäeva õhtul kui seda sissekannet kirjutan, oleme juba selle vaikusega harjunud. Istume õues, vaatame ulmelist tähistaevast, joome veini ning arutame tähtsaid maailmaasju. Ainult papagoid ja kakaduud häirivad oma haige kisaga meie rahu.
Peale selle, et minu telefonil siin levi puudub, lõppes ka meie internetipulga maht otsa - nii et suhteliselt ära lõigatud muust maailmast. Homme läheme käime Perthist läbi, et paar vajalikku asjatoimetust teha ning nädalaks toit varuda!

Plaani järgi jääme siia veel mõneks ajaks, teisipäevast peaksime paariks päevaks tööd saama. Eks me näe, kuidas pool aastat töötu kontorirott ning 1 kuu Balil pidutsenud noormees, farmitööga hakkama saavad:D
See järel jääb veel mõni vaba päev,mille kavatseme vist Perthis veeta, et veel viimast korda, enne suure töö algust, linnamelust osa saada! Vist ja võibolla on Austraalias normaalne nähtus, sest kunagi ei ole kindel, mis tulevik siin toob:)
Järgmiste kordadeni.


Me ausõna teeme ise ka süüa!

Metsik emo

Pilte toimunust

Eesti-Saksa-Eesti

happy easter


Paraguay & Estonia

eestlased

öös on asju

linnast väljas

lained on siin suured

Imre murrab


Lainemurdja Matis

Kõik on tagurpidi

Kõik siin Austraalias on tagurpidi, liiklusest rääkimata. Inimesed on harjumatult sõbralikud ning abivalmid. See on täiesti tavaline kui tuleb tänaval vastu suvaline inimene ja teretab sind ning uurib kuidas su päev möödub. Wtf, mis see sinu asi on, kuidas mu päev möödub, aga sellega harjub:)
Mida me 2 nädalga siin ära teinud oleme? Esimestel päevadel tegelesime tähtsate asjadega, tegime mulle ära pangakaardi/konto (mille kaart ja pinkoodid, saadetakse alles nädala pärast sinu elukohta); TFN numbri (tax file nr), mida on vaja tööl käimiseks; Uue telefoni numbri +61406042054 (Helista mulle!). Vaja veel regada ennast kohalikuks FIE'ks ehk ABN, mida osad tööandjad siin ka näha tahavad.
Käisime ka tööbüroosid läbi ning regasime ennast töö otsijateks. Kuigi meie nö kindel ots hakkab aprilli 4ndast nädalast, siis mõtlesime, et otsiks enne seda ka endile mingi töö. Odav see elu siin just ei ole, kuid mitte ka ülemõistuse kallis!
Veidi hindadest:
-Kütus on u 5 kr odavam kui Eestis
-Suitsud on kallid, keskmiselt 13 daala (korrutada 10ga) pakk. Selle pärast ongi odavam siin osta eraldi tubaka pakk, filtrid ning paberid ning ise neid suitse rullida!
-Söök on u 30 prossa kallim, tuleb lihtsalt otsida odavaid pakkumisi poodidest ja pole probleemi. Kuigi nad ise suured farmerid siin ja kasvatavad kõike, mis süüa kannatab, on siiski erinevad puuviljad päris kallid. Väjas söömine on suhteliselt kallis, kiirsöögi kohad nagu mäkk, Hungry Jack, KFC, Domino pitsa ( teisip on odavad ), Subway on suhteliselt soodsate hindadega ning neid kohti me esimestel päevadel tihedalt külsatanud olemegi. Loomulikult teeme ka ise hosteli köögis süüa.
Alkohol - viin on suhteliselt kallis, 700ml smirnoff 300 kr. Meie joome üldjuhul siin veini, see on odav - 100 kr saab 5 litrise paki kenasti kätte:) Tuleb lihtsalt sooduspakkumisi otsida.
Ööelu - Päris mitmed klubid siin juba läbi käidud. Sissepääsu eest tuleb üldjuhul 10-15 daala maksta. Me oleme enamus korrad hostelist saanud tasuta pääsmed. Joogid on klubides u. 30% kallimad kui Eestis. Klubisse sisse saamine on juba omaette üritus. Ilma passita eriti kuhugil sisse ei lasta, ID kaart neid ei huvita, saadavad koju passi järele. Loomulikult huvitab turvamehi palju sa joonud oled (alati tuleb vastata 4 klaasi veini - nemad ju ei tea kui suured need klaasid olid). Kohalikud naised seevastu saavad sisse ükskõik mis konditsioonis. Tavaline vaatepilt ongi, et grupp tüdrukuid on ennast kenasti riidesse pannud ning kauni meigi pähe teinud ning ennast täiesti kinni kaaninud. Pole hullu, peaasi et nad teinekordki klubis sulle välja teevad.
*Siin kohal tervitaks Uibzi, kes aitas mind telefoni teel, hommikul kell 5 kodutee leida:D

Majutus - Meie maksame oma 2se toa eest siin hostelis 192 daala nägu, mille eest me saame ka hommikuti veidi süüa (kui muidugi üles saame nii vara). Hosteli elu ise on päris huvitav, kuid ajapikku väsitav, sest olenemata päevast on siin koguaeg pidu:) Iinmesi on siin igast maailma nurgast ning loomulikult on hea oma keskkooli aegset inglise keelt praktiseerida. Hostelis on siis igal korrusel pesuruum, wc, telekatuba ja külmkapp (alkoholi ei tasu seal hoida, kaob ära). Allkorrusel bassein, köök, suur telekatuba piljardilaua ning väli terassiga (kus õhtuti rahvas koguneb). Öörahu algab kella 23st.

Üldiselt on see 2 nädalat väga kiirelt möödunud. On nii pidutsetud, linnaga tutvutud, veidi asjalik oldud, erinevate rahvustega tutvutud (AHAAA) ning korralikult välja puhatud. Kahjuks kõigest toimunust ei saa siin väga kirjutada, sest see lihtsalt ei kannata trükimusta:D
Kõigi eelduste kohaselt teeme homme siit check out'i ning liigume 100 km linnast välja kohta nimega GinGin, kus peaks meil töö hakkama. Sellest kõigest aga järgmistel kordadel.

EST-OZ

Kuigi juba 2 nädalat siin koha peal oldud, võtsin ennast alles nüüd kokku, et oma blogindusega tegeleda. Proovime siis midagi meenutada.
Enne tähtsat reisi, käisin mitte vähem tähtsal kruiisil Stockholmis. Sellele reisile oli meid kogunenud 24 inimest ning läbi udu mäletan, et kõik möödus väga lõbusas meeleolus.

23. märtsi hommik oli raske, sest eelmisel õhtul oli veel "vaikne" saunakas. Pakkisin veel viimased asjad kohvrisse ning reis võis alata. Nagu ma juba mainisin, siis lennanud ma varem ei olnud. Ei osanud nagu midagi sellest oodata, teadsin vaid, et kõrgust kardan. Esimene lend viis mind Easyjetiga Londonisse. Lennuk oli parajalt väike peldik ning raputas korralikult, aga kohale jõudsin. Londonis oli palju vaba aega, mille sisustasin Burger Kingis "Office" seriaale vaadates. Edasi läks reis AirAsiaga Kuala Lumpurisse, see kestis kokku 13 tundi. AirAsial oli tunduvalt suurem ning asjalikum lennuk. Lennusaatjatest rääkimata, üks ilusam kui teine! Kualas viibisin umbes 3 tundi ning edasi läks reis samuti AirAsiaga Perthi! 6 tundi lennukis ja kell 5.20 hommikul kohaliku aja järgi maandus lennuk Perthis. Kuskil tollides mul probleeme ei tekkinud, vaid Austraalia piirivalvurile ei meeldinud mu kohvris olnud suitsuvorst, mille ta endale võttis. Imre oli kenasti vastu mulle tulnud, koos teise eestlasega, kelle tüdruk oli sama lennuga tulnud.
Tutvused linna ning rannaga tehtud, läksime tegime check in'i eestlaste seas populaarses hostelis Beatty Lodge's. Istusime basseini äärde maha ning hakkasime Imre ning hr. Viru Valgega päikest võtma. Esimesed muljed nii linnast kui maast on loomulikult väga head, eriti kui tulla lumisest Eestist 32 kraadisesse kuumusesse!