That's Life!: Levist väljas

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma ajast 3 nädalat tagasi minema kui jõudsime depressiivsesse väikelinna nimega Moora. Tegu on sellise Keila suuruse külaga, kus enamus inimesed on kas surmale võlgu või siis aborigeenid. Koht on tõesti nii igav nagu nende facebooki fännilehekülgki. Kus linna tutvustavaks pildiks on hotell, kus meiegi elame. Fänne on linnal tervenisti 17 (Keilal 778 in).

teine kodu

Täpselt - Me tulime siia tööd tegema. Nüüd saan oma CVsse müügijuhi ning kõrre muldaja ametite kõrvale lisada ka oliivikorjemasina operaator. Firma nimeks, kelle heaks töötame, on Carribie Olive Harvesting. Firma pakub siis suurtele oliiviaedadele korjeteenust ning meie masinad töötavad 24 h! Mida meie pakett sisaldab? Esiteks head palka; 12 tunniseid vahetusi, 7 päeva nädalas; isiklikku hotellituba; hommiku/lõuna/õhtusööki. Ühesõnaga tavalise backpackeri märg unenägu. Loodetavasti/kardetavasti jagub meil seda tööd kuni juuni lõpuni ning peaksime välja jõudma ida kaldani.
Hetkel töötame Dandaragani oliiviaias (umbes 400 ha), mis asub Moorast umbes 20 min autosõidu kaugusel. Pimedas võtab sõit kauem aega tänu kängurutele ja neid ei ole siin mitte vähe! Imre mersu esituli kohtus ka juba ühega neist. Töö iseenesest ei ole midagi rasket. Tõmbad kange, vajutad pedaale ja natukene liigutad käsi/jalgu. Piisavalt rutiinne.

tutvustav video masinatest

Pärast tööpäeva pessu ja siis tavaliselt alla baari/restorani aega viitma. Üldjuhul on baar suhteliselt tühi, kuid õnneks on siin toredad baaridaamid, kes samuti bäkkerid ning kergem ühist keelt leida. Ainukesed rahvarohked õhtud on siin kolmapäevad kui toimub Skimpy night. Selleks õhtuks tuuakse Perthist mõni kenamat sorti neiu, võetakse pesu väele ning pannakse baarileti taha teenindama. Meile sobib!

Skimpy

Ahjaa, passid saime tagasi! Kes veel ei tea, siis vahepeal varastati Perthis Beatty Lodge eest autost meie passid, koos läpakakoti ning netipulgaga. Pärast politseis tehtud avaldust helistati Imrele hostelist, et meie passid leiti põõsast. Meie õnn!
Nädal tagasi saadeti Imre 250 km kaugusele komandeeringusse. Mina sain seega uue paarimehe-Jarod. Välja näeb korralik badass. Kaalu vähemalt 150 kg, pool aborigeen, kiilakas, pikk habe, rõngastatud, 39 aastane, 7 lapse isa, vanem vend on homoseksualistist narkomaan, kruusateel 120ga 90 kraadised kurvid sirgeks. Lahe tüüp!
Vahepeal võtsin ka endale uue telefoni numbri +61457097267! Miks? Sest Vodafone on mõeldud vaid linnavurledele ja meie sugustel maakatel pole nende leviga midagi teha!
Mõneks ajaks jätsin minagi Moora linnakesega hüvasti ning tulin Imrele külla, kohta nimega Beverley. Loomulikult on see väiksem koht kui Moora, kuid vähemalt tundub allkorrusel asuv baar asjalikum:)