Same shit, different day!

Küll me olime õnnelikud kui meile tuttuued masinad siia toodi! Tutkit. Juba 3 nädalat pole korralikult tööd teha saanud ning passinud kuskil pasaaugus nelja seina vahel, sest üks masinates lihtsalt laguneb igast võimalikust kohast! Viimase 2 nädalaga kogunes tervelt 69!!! töötundi (esimese 2 nädalaga oli see arv 100 võrra suurem). Hommikul tööle, 2 tundi tööd, masin katki, koju. Järgmise päeva õhtuks saadakse korda, 2ks tunniks tööle ja järgmine asi katki. Siis parandatakse juba põhjalikumalt, 2 vaba päeva. 3ndal päeval tööle minnes juba unistad, kuidas 12 tundi saad rooli keerata, aga ei, järgmine jubin otsustab otsad anda jne jne jne. Lootusetu juhtum, jaanitule algmaterjaliks sobib see junn!
Õnneks teisaldati Imre, koos teiste poistega samasse kolkasse, kus minagi. Enam ei olnudki nii igav. Külastasime kõrval linnades olevaid baare ning tutvusime ümbruskonnaga. Kuna Lonely Planet 2010 top10 sihtkoha hulka kuulub ka Lõuna Western Australia, siis otsustasime Imrega järjekordsel vabal päeval veidi pikema tiiru ette võtta. Külastasime nimelt Wellington National Parki:









Videosid ka:


krokodillikütt tegutseb jälle

Õnneks täna jätsime selle kolkaga hüvasti ning sõitsime tagasi Beverleysse. Plaanidest nii palju, et need koguaeg muutuvad:) Idakaldale me arvavasti siiski ei jõua ning töö lõppeb meil Mooras, kust me ka alustasime! Töö läheb edasi kolmes vahetuses, seega jäävad tööpäevad vaid 8 tunnisteks. Saab rahulikult Jalka MM'le pühenduda!
Rohkem ma ei viitsi kirjutada, panen rõhku piltidele ja videodele:)


Eriti mugav

võrgupidu

koduaia sidrunid