Wednesday, April 7, 2010

Kõik on tagurpidi

Kõik siin Austraalias on tagurpidi, liiklusest rääkimata. Inimesed on harjumatult sõbralikud ning abivalmid. See on täiesti tavaline kui tuleb tänaval vastu suvaline inimene ja teretab sind ning uurib kuidas su päev möödub. Wtf, mis see sinu asi on, kuidas mu päev möödub, aga sellega harjub:)
Mida me 2 nädalga siin ära teinud oleme? Esimestel päevadel tegelesime tähtsate asjadega, tegime mulle ära pangakaardi/konto (mille kaart ja pinkoodid, saadetakse alles nädala pärast sinu elukohta); TFN numbri (tax file nr), mida on vaja tööl käimiseks; Uue telefoni numbri +61406042054 (Helista mulle!). Vaja veel regada ennast kohalikuks FIE'ks ehk ABN, mida osad tööandjad siin ka näha tahavad.
Käisime ka tööbüroosid läbi ning regasime ennast töö otsijateks. Kuigi meie nö kindel ots hakkab aprilli 4ndast nädalast, siis mõtlesime, et otsiks enne seda ka endile mingi töö. Odav see elu siin just ei ole, kuid mitte ka ülemõistuse kallis!
Veidi hindadest:
-Kütus on u 5 kr odavam kui Eestis
-Suitsud on kallid, keskmiselt 13 daala (korrutada 10ga) pakk. Selle pärast ongi odavam siin osta eraldi tubaka pakk, filtrid ning paberid ning ise neid suitse rullida!
-Söök on u 30 prossa kallim, tuleb lihtsalt otsida odavaid pakkumisi poodidest ja pole probleemi. Kuigi nad ise suured farmerid siin ja kasvatavad kõike, mis süüa kannatab, on siiski erinevad puuviljad päris kallid. Väjas söömine on suhteliselt kallis, kiirsöögi kohad nagu mäkk, Hungry Jack, KFC, Domino pitsa ( teisip on odavad ), Subway on suhteliselt soodsate hindadega ning neid kohti me esimestel päevadel tihedalt külsatanud olemegi. Loomulikult teeme ka ise hosteli köögis süüa.
Alkohol - viin on suhteliselt kallis, 700ml smirnoff 300 kr. Meie joome üldjuhul siin veini, see on odav - 100 kr saab 5 litrise paki kenasti kätte:) Tuleb lihtsalt sooduspakkumisi otsida.
Ööelu - Päris mitmed klubid siin juba läbi käidud. Sissepääsu eest tuleb üldjuhul 10-15 daala maksta. Me oleme enamus korrad hostelist saanud tasuta pääsmed. Joogid on klubides u. 30% kallimad kui Eestis. Klubisse sisse saamine on juba omaette üritus. Ilma passita eriti kuhugil sisse ei lasta, ID kaart neid ei huvita, saadavad koju passi järele. Loomulikult huvitab turvamehi palju sa joonud oled (alati tuleb vastata 4 klaasi veini - nemad ju ei tea kui suured need klaasid olid). Kohalikud naised seevastu saavad sisse ükskõik mis konditsioonis. Tavaline vaatepilt ongi, et grupp tüdrukuid on ennast kenasti riidesse pannud ning kauni meigi pähe teinud ning ennast täiesti kinni kaaninud. Pole hullu, peaasi et nad teinekordki klubis sulle välja teevad.
*Siin kohal tervitaks Uibzi, kes aitas mind telefoni teel, hommikul kell 5 kodutee leida:D

Majutus - Meie maksame oma 2se toa eest siin hostelis 192 daala nägu, mille eest me saame ka hommikuti veidi süüa (kui muidugi üles saame nii vara). Hosteli elu ise on päris huvitav, kuid ajapikku väsitav, sest olenemata päevast on siin koguaeg pidu:) Iinmesi on siin igast maailma nurgast ning loomulikult on hea oma keskkooli aegset inglise keelt praktiseerida. Hostelis on siis igal korrusel pesuruum, wc, telekatuba ja külmkapp (alkoholi ei tasu seal hoida, kaob ära). Allkorrusel bassein, köök, suur telekatuba piljardilaua ning väli terassiga (kus õhtuti rahvas koguneb). Öörahu algab kella 23st.

Üldiselt on see 2 nädalat väga kiirelt möödunud. On nii pidutsetud, linnaga tutvutud, veidi asjalik oldud, erinevate rahvustega tutvutud (AHAAA) ning korralikult välja puhatud. Kahjuks kõigest toimunust ei saa siin väga kirjutada, sest see lihtsalt ei kannata trükimusta:D
Kõigi eelduste kohaselt teeme homme siit check out'i ning liigume 100 km linnast välja kohta nimega GinGin, kus peaks meil töö hakkama. Sellest kõigest aga järgmistel kordadel.

No comments:

Post a Comment